Mis on diabeet?
Diabeet (Diabetes mellitus) on ainevahetushäire, mille tõttu suureneb vere glükoosisisaldus, mis võib ekstreemsetel juhtududel viia ka suurenenud glükoosisisalduseni uriinis.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) sõnul on mitut erinevat tüüpi diabeeti: tüüp 1 diabeet (noorte diabeet), tüüp 2 diabeet (kõige sagedasem ja levinum tüüp – umbes 90% diabeetikutest) ja rasedusdiabeet.
Kõikide diabeedi tüüpide puhul on põhjuseks suutmatus insuliini toota ja/või vähenenud füsioloogiline vastus sellest mõjutatud elundite poolt: lihased, maks ja rasvkude.
Mis on insuliin?
Insuliin vahendab glükoosi vereringest imendumise normaalset füsioloogilist mehhanismi. Seda hormooni eritavad pankrease beetarakud vastusena tarbitud toidule.
Insuliin vastutab glükoosi imendumise eest lihasrakkudesse, maksarakkudesse (mis hoiustavad seda glükogeenina, et glükoos oleks kättesaadav ka einete vahepealsel ajal ja öösel) ja rasvkoesse (liigsöömise korral).
Insuliini eritatakse söömise järgselt vastusena suurenenud vere glükoositasemele (söödud toit lagundatakse suhkruks; ka valgud ja rasvad lõhustatakse ning neid kasutatakse suhkru valmistamiseks) ning see vahendab glükoosi sisenemist rakkudesse.
Aju ja närvisüsteem vajavad töötamiseks pidevalt glükoosi, mistõttu tuleb paastumise ajal säilitada vereglükoositaset vahemikus 80 kuni 100 mg/dl. Maks lagundab selleks paastumise ajal, einete vahepeal ja öösel glükogeeni varusid. Lisaks sellele hakkab keha näljatunde püsimisel lagundama rasvavarusid ning raske diabeedi korral ka lihastes olevaid valke.
Mis on glükoosi tolerantsus? Kuidas diabeet tekib? Millised on võimalikud tüsistused?
Keha proovib rasva kogumise protsessi (tüüpiline täiskasvanuea diabeedi puhul) käigus tulla veresuhkru liiaga toime insuliini eritamise suurendamisega. Pikaajaline kõrge insuliini tase langetab aga tundlikkust sellele (latentne diabeet) ning eritatud koguses insuliin ei avalda enam toimet (insuliinresistentsus). Selle tulemusena hakkab vere glükoositase tõusma ning sageli tõuseb koos sellega ka vere rasvasisaldus.
Diabeedi võimalikud tüsistused
Pikaajaline kõrgenenud vere glükoositase kahjustab vabade radikaalide loomise ja sklerootiliste naastude (rasv koguneb veresoonte seina ning blokeerib nende läbitavust) tekke läbi veresooni.
Kõige tõenäolisemalt saavad kahjustada südant toitvad koronaararterid (müokardiinfarkt), kaelaarterid (insult), silma võrkkesta veresooned (pimedus), neerude veresooned (neerupuudulikkus), suguelundite veresooned (impotentsus) ja närve toitvad veresooned (eriti alajäsemete omad).
Teiseks oluliseks diabeedi kahjustuse väljenduseks on “diabeetiliste haavandite” teke, mis tekivad enamasti jalgadele. Nendel haavanditel on kalduvus kergesti infitseeruda, need paranevad aeglaselt ning võib isegi tekkida gangreen (mille korral tuleb jalg amputeerida)
Diabeedi sümptomid ja selle ravi
Diabeedi esmaste sümptomite hulka kuuluvad: suurenenud janu ning suukuivustunne, liigne urineerimine (peamiselt öösel, tugeva lõhnaga), koormustaluvuse langus, einete vahepealsel ajal tugeva näljatunde teke (glükoositaseme langusest), väljendunud higistamine, närvilisus ja kiire pulss.
Varane diagnoosimine on äärmiselt oluline (langenud insuliintolerantsusega faas), et saaks alustada koheselt ravi ning oluline on muidugi ka kroonilistel patsientidel progresseerumise ära hoidmine. Haiguse progresseerudes langeb sekreteeritava insuliini hulk, mille puhul muutub vajalikuks insuliini kehaväline manustamine.
Paljudel kaasaegsetel suukaudsetel ravimitel on omad teadatuntud kõrvaltoimed. Patsientidel on enamasti süstimise teel manustatavatele ravimitele vähene vastus.
Lisaks toitumisele, mille puhul tuleb vähendada oluliselt tarbitavate suhkrute ja süsivesikute hulka, juua piisavalt ja olla igapäevaselt füüsiliselt aktiivne, aitab CuraLin kehal vere glükoositaset kontrolli all hoida.
Ravimeid võtvad diabeetikud peaksid enne toidulisandit kasutama hakkamist pidama nõu oma arstiga.
Aitäh, et lugesid.
CuraLife’i meeskond.
